Better day

Eile käisime Bundabergi linnaga lähemalt tutvumas.Kui ma ennist mainisin,et linn on võrreldav meie Pärnuga,siis tegelikult on siin elanikke u.130000 . Pigem nagu Tartu juba.See on küll koos ees ja äärelinnadega,kuid ikkagi päris suur.Bundaberg on ka ainuke koht Austraalias,kus tehakse rummi ja Aussid ise on selle üle ääretult uhked(nagu meie oma Viru Valge üle).Veel käisime Bundabergist umbes 25km kaugusel Bangaras.Ülimalt ilus väike linnake.Võrreldav meie Haapsaluga.Asub täpselt ookeani ääres ja on selline rikkama rahva suvekodude koht.Väikelinnad on siin üldse nagu Ameerikas – majad on hästi kõrvuti ja kõik on ülimalt madalad.Suuremaid torne ja kortermaju siin polegi.On üksikud salooni tüüpi vanaaegsed ja ilusad ehitised,mis on enamasti kas hotelliks,motelliks või Backpackeriks tehtud.Elugi on siin nagu Ameerikas või Vene külas.Suur peatänav,mille ümber on enamus poode ja tähtsamaid ehitisi (pank,postkontor) ja siis nendega risti on väiksemad teed-tänavad.Kohalikud nooremad inimesed räägivad Inglise keelt suht puhtalt ja arusaadavalt , aga vanemad dingod räpivad vahest nii jubedalt,et miskit aru ei saa.Neil on selline ehtne Krokodill Dundee murrak,kõnnak ja hoiak.Kiirabi,politseid ja tuletõrjet olen siin näinud ainult 1 korra.Liiklusõnnetusi jm asju siin vist ei eksisteerigi,sest inimesed sõidavad väga korrektselt ja rahulikult.Ainuke naljakas asi on valgusfoorid – vajutad nuppu ja kui roheliseks läheb,siis jõuad 3 sammu teha ja juba on vilkuv punane ees.Algul ei saand me üldse aru,et kuidas on võimalik teed ületada,aga hiljem järasime asja läbi,et vilkuv punane lubab samamoodi teed jätkata.Päev on tegelikult palju parem kui siin mõnipäev.Telefon töötab taas,pesu on pestud ja kuiv,ohatis hakkab paranema ja maja jäi ka järgmise nädalani meie käsutusse.Saatsime päris paljudesse kohtadesse ära ka oma CV-d ja loodame parimat.Vabu töökohti siin paistab olevat.See ei tähenda muidugi,et me farmitööst ja teisest aastast loobuda tahaksime.Siin tulebki elada 1 päev korraga ja vaadata mis elu toob.Muide,meile siia helistada on odavam,kui meil teile.Pealegi on meie kõneajad nii piiratud,et targem on suhelda netis meili,orkuti või msni teel.Proovime hankida endale ka telefonikaardid,sest sealt on teile odavam helistada,aga seda juba võibolla siis,kui tööle saame.Ilus on see Austraalia küll,selle kohta pole midagi öelda.Siis kui kullarannikult siia sõitsime bussiga,nägime väga palju mägesid,savanne,orge loomi ja kõrbi.Maastik on hästi mitmekülgne.Bussis sai samas loksutud ka 12 tundi,nii et aknast sai nähtud nii mõndagi – surnuid loomi tee ääres,päikseloojangut,farme ja muidugi vahepeal sõitsime nagu San Fransiscos : Mäest üles ja alla ja siis jälle üles jne.Väga kaiff feeling! Vahelduseks veel niipalju,et kuna nägu on kärnas,siis habet ajada ei sa.Juuksuriraha ka pole ,seega otsustasin ennast karvaseks kasvatada.Kitsehabeme ja pika patsi.Vaatame,kuidas välja kukub.Suitsetamisega on asi nii,et vaikselt ikka teen veel,kuid asi piiramine edeneb hästi. Puudust tunneme siin kõige rohkem Helmansi majoneesist,tööst ja loomulikult lähedastest.Tervisi teile sinna :)