Silver Unedemaal .

Ärkasin kätevärina ja higimullidega otsaees.Ei tea kas on juba reisipalavik tekkima hakanud? Ei,see oli kõigest uni.Õnneks.Nägin kuidas reisisin 2-e luudest ja nahast koosneva aborigeeniga mööda džunglit.Jalutasime paksus metsas ja mina vahtisin ringi nagu peata kana.Kõik oli nii ilus ja tore,kuni me jõudsime välja mingisugusele külaplatsile.Istusin platsile maha ja jäin vaatama nende muldonne ja muid eluviise.Järsku tõi üks vendadest nälgadest mulle isetehtud kaelakee.Ei tea millest see tehtud oli,kuid see oli väga šeff ja ma riputasin selle respecti pärast nende vastu endale kaela.Miski ei reetnud neid sündmusi,mis edasi juhtuma hakkasid.Eikuskilt ilmus välja suur supipott.No ja see supipott oli ikka tõesti suur! Mingid sepad hõõrusid kaigastega tule potialla ja vesi kallati sisse.''Lõpuks ometi!Süüa saab'' mõtlesin mina.Väike vastik nälg oli metsas trippimisest juba ammu kallal ja TUCi küpsiseid polnud ka kuskilt võtta.No igatahes,vesi oli juba keema aetud ja kohalikud olid sõjatantsu üles võtnud.Tantsiti nii paja kui minu ümber.Arvasin,et tegemist on nende oma kohaliku rituaaliga,aga juba hetk hiljem lõi mul pildi klaariks - Mina olengi see 70kilone valge lihatükk, mille pärast nad tantsu löövad.No kurat,Usain Bolt oleks imestanud,kui oleks näinud neid jalgu,mis kadusid metsapoole! Üle õla seljataha kiigates olid noodsamad kaks pärismaalast mulle odadega juba päris lähedale jõudnud.Järsku tundsin kerest tugevat valu ja murdosa sekundit hiljem sain aru,et üks kangelastest oli nagu Värnik oma odaga mind tabanud.Langesin nagu Pronksist mees Aprillikuisel ööl! Jumal tänatud,et ma üles ärkasin ja lõppu ei näinud! Luksusin ja värisesin endiselt ,kui lõpuks söendasin uuesti sängi pugeda.Pärast pikka pöidlaimemist ja lammaste lugemist suikusin taas unne.Seekord läks juba palju reaalsemalt.Nägin ennast päikselisel rannal,aborigeenide kaelakee kaelas ja vallatud pikad lokikesed tuules lehvimas.Ei saanudki aru mida ma seal tegin,aga igatahes olid mul rannariided seljas ja ma ilmselgelt nautisin maapaealset paradiisi.Kogu lõbu rikkus äratuskella valjenev säutsumine.Hõissa,juba neljapäev! Vähe selga sirutanud,mõtlesin öiste unenägude peale.Väike vaprusevärin jooksis taas kehast läbi.Ennustasid ju Mang ja Paukson kaladele ja üldse veega seotud tähtkujudele väga head aastat.No mine võta kinni,kas on niisama soolapuhujad või mida üldse uskuda. Loodame,et sellised uned rutiiniks ei muutu. Igaksjuhuks tuleb vist ikka enne ärasõitu Pendlimehe juurest ka läbi astuda . . .  
  PS! Kui mõtlete,et miks selline pealkiri,siis see on ju sama loogiline kui Alice Imedemaal või härrad Kiiver ja Privoi kus iganes ;)


NB! Proovin siia lisada ka pilte ja linke vahvatest tegemistest jm heast paremast:)

http://www.youtube.com/watch?v=ql0saSl9oV8     Vot selline uus seltskonnalaul teile laulmiseks ;)