HippHipp Hurrraaaaa !

Heaküll,lubasin vähe pikemalt peatuda reisiseiklustel.Viimati kirjutasin teile Kualast(Nuputasin kavala stiili - kirjutan kodus teksti wordi valmis ja siis panen selle mp3 pulga peale. Siis saan ka neid katustega klahve kasutada).Natuke peale seda läksime hotelli kohalikku kööki maitsma.35-e kohaliku raha eest saime süüa nagu maks ihkas! Valik oli parem mistahes Eesti eliithotellist.Sitaks hea oli.Ajasime krevette,kalamarja,5-te sorti liha,kana ja kala endal näost sisse ja kõigeparem oli see,et söö palju jaksad! Lõpuks laksasime veel arbuusi,mangot,kiivit jm head-paremat magustoiduks peale.Jäätisest rääkimata! Viimasepeal õhtuöök oli.Peale seda viis meid mingi kohalik eeslikarjus lennujaama poole.Mõõdusime otseselt Malaysia Sepangi vormel-1 ringrajast.Jube vinge oli! Tõsiselt vinge rada on.Mäed ja künkad ja sile asfalt,sirgetest rääkimata.Kahju,et Schumi oma pilliga seal vabatreeningut parasjagu ei teinud . . .

Rätipea kihutas,nagu oleks viimnepäev käes.Maanteel tõmmati Toyotsi vana Hiace buss ikka nii peeneks,et mul käis 25x armas elu silme eest läbi.Tüüp lasi 70ne alas oma 120ga.Mõni ime siis,et need pillid seal kohviks pole! Meie kolmega oli lisaks veel 1 Ozzy poiss,kes pidi lendama Perthi.Ta lend läks 2 tundi peale meid.Tuli see mees Rootsist ja oli alles hiljuti isegi Tallinnas käinud.Kiitis eesti naisi,aga laitis pakast ja lund.Ütles,et mõni asi ei muutu siin maailmas kunagi(Harri,tõnis,Tabasalu Faasion jne). Lennujaamas tegime aega parajaks.Meil oli umbes 2 tundi aega lennukini.Sõime-jõime ja suitsetasime,kuni lõpuks lennukisse saime.Alul tundus lennuk viimasepeal – suur ja turbomootoritega ( tagant tuli ainult puhast hapnikku ja võttis kütet 2,8L tuhandele.Umbes nagu seat,saab ja nissan:D). Pärast istusime oma ruutmeetrisel istmel,kus ei käinud iste ei alla ega üles,telekat ei näinud,tekki polnud ja reis oli ‘’ainult’’ 8 tundi pikk . Jube kannatuste rada! Kallis Rannu Urmas ütleks selle peale lausa Linnud,liblikad ja . . . . Reis üle elatud ja õnnelikult Ozzysse jõutud,kammisime korralikult mitmeid sigarette lennujaama ees.Saime brosüüri kuskile surferite paradiisi Backpackersite hosteli.Läksime sinna,kuna olime kogu sellest tripist nii läbi. Peale tunniajast reisi lennujaamast kuhugi hosteli ja natukene jalutamist,mis sisaldas esimest kontakti kohaliku mendiga(küsisime teed ja mees tegi head Aussie nalja) jõudsime lõpuks kohale.Hurtsik oli 30 doltsi öö,aga samas kesklinnas,puhas ja rannast 2 mintsa kaugusel.Võtsime väsimuse pärast ära selle.Viskasime oma asjad voodisse ja otsustasime natuke linnaga tutvuda.Kuna ajavahe veel tunda ei andnud,siis läksime otse kesklinna.Tegime õhtuks mõned söögi-sisseostud ja olles oma pessa jõudnud,otustasime minna ennast premeerima.Premeerimine tähendab hunnikut õlmarit,randa ja puhkust.Võtsima Linconast kingitud lipu kaasa ja panime koti vahele lehvima( pilte saate hiljem kas orksist või siit) ja jalutasime randa.Niikui sini-must-valge liiva lõime ja natuke Eestikeelset sõjakisa tegime,nii oli mingi Eesti tibi meie juures.Juba uus tuttav! Lahe! Ütles,et tundis meid juba kaugelt ära.Lipp on ikka hea asi küll,raisk! Ajasime natuke juttu ja käisime ookeanis (vaikses) ujumas.Sitaks lahe.Valgeks läheb siin mingi umbes 6 paiku ja pimedaks kella 7 paiku õhtul,aga 6st ommigul  (Khmm,mida ma kuulen) on juba väga valus leitsak õhus (umbes 30 kraadi) ja päeva jooksul ketrab aina hullemaks.Mina põhjamaa pojana pole ikka sellega veel harjunud. Igatahes,Rein ja Reily läksid magama ja mina otsustasin minna netti.Kuna nett oli nii aeglane nagu harri ääristusmasina taga,siis jäin sinna arvuti taha tukkuma.Kui kulmu lahti lõin,ei saand midagi aru.Ühendasin kohalikku pentium 2-te lahti ja otsustasin kasti endaga tuppa 2-le korrusele vedada.Monitori ega juhtmeid loomulikult ei võtnud.Kuna kast oli sel hetkel raske,käskisin kõrvaloleva arvutitaga istuval shokolaadisilmal arvuti minu tuppa vedada.See loll naeris ja hakkaski seda õnnetut arvutit mu tuppa tirima.Poolel teel sai hosteli peremees meile jaole ja käskis arvuti tagasi panna.Ta vist tõesti kartis,et ma hiivan ta viimase pentiumi ära.On ikka loll:) Siiamaani naerame seda,mis päiksepiste võib ikka inimesega teha.Järgmisel hommikul oli kulp nii ära põlenud,et lihtsalt jube.Praeguseks on juba suht okei,kuigi palav on siin koguaeg.Miskine jorss hirmutas meid sellega,et juunist-augustini võib sydnyes olla –2 kraadi ja isegi 5cm lund.Pidin peaaegu püksi kusema.Jube hirmus küll! Kolli-kolli.Lumi tuli maha ja külmaks läks maa.Eile sõtsime bussiga 500 kiltsi kullarannikult ülespoole,Bundabergi ( buss sõitis 12 tundi ja vahetas 3x juhti,erinevates peatustes).Igatahes maabusime siia.Loodame tööd leida,kuigi näib päris keeruline.Vagude hooaeg algab siin alles märtsis umbes.Siis on tööd palju,kuigi teiselpool saart,Perthis. Kuna eile oli 26-s Jaanuar,ehk Austraalia päev( sama mis 24 veebruar,vabariigi aastapäev Eestis) on siin MASENDAV joomine ja pidu.Loodame parimat.Oleme 7-ses toas koos 2-e Ida-Saksa talutütrega ( kutsume neid Helgaks ja Hansuks).Mul tulid täna hommikul krambid sellest,et need sõralised saklased kiunusid siin nagu sead aia vahel.Jumal tänatud,et nad siit hommikul poole 6 paiku farmi baklazaane korjama kupatatakse! Muidu ei saaks üldse und ju! Praegu on meil siin 27s Jaanuar ja oleme omadega karavani pargis.Saime toa hea hinnaga ja mingihetk peaks kohe-kohe ka vagude vahele saama.Leidsin siit ka netipunkti,nii et vast saan nats tihemini kirjutada-joonistada teile.Eestlasi oleme siin juba paljupalju kohanud ja eile sai osadega isegi seda va Austraalia dayd peetud. Igatahes,aitab ka mõneks ajaks.
NB! Keegi võiks mu veregrupi välja peilida,mine tea millal vaja läheb.Lisaks sellele on mul nüüd Austraalia number ka kust mind kätte saab.Kes sellest huvi tunneb,andku märku ja ma kirjutan talle selle siia.Suht kallis on,aga mis teha, nii on nagu elu käib :)